Kas teadsid, et maovähendusoperatsioonidega kaasneb ligikaudu 20 erinevat riski ja tüsistusohtu, millest iga kaalukirurgia patsient peaks enne operatsioonile minekut teadlik olema?
Kuigi kirurg selgitab patsiendile alati kõiki võimalikke operatsiooniga seotud riske ja tüsistusi, on alati mõistlik ka ise “kodutöö” eelnevalt ära teha, et saaksid konsultatsiooniks paremini valmistuda ja võimalikud küsimused kohtumisele kaasa võtta.
Suurepärane uudis on loomulikult see, et võrreldes aastakümnete taguse ajaga, on tänapäeval kõik maovähendusoperatsioonid turvalised, seega saad südamerahus operatsioonile minna. Ent garantiid siiski puuduvad ja keegi ei saa kunagi millekski 100% valmis olla.
Kaalukirurgiaga seotud riskide ja tüsistuste osas saab eristada kolme peamist ajaperioodi. Need on:
- Maovähendusoperatsiooni protseduuriga seotud riskid
- Operatsioonijärgsed lühiajalised riskid
- Operatsioonijärgsed pikaajalised riskid
Vaatame koos lähemalt, milleks peaksid oma kaalulangetamise teekonna erinevates etapis igaks juhuks valmis olema.
Maovähendusoperatsiooni protseduuriga seotud riskid
Nagu varem mainitud, on kõik üldlevinud bariaatrilised operatsioonid ohutud ja turvalised, seega tõsised kõrvalnähud võivad juhtuda vaid äärmuslikel juhtudel. Mõned kirurgilise protseduuriga seotud riskidest on:
- Anesteesia kõrvaltoimed
- Infektsioon
- Liigne verejooks
- Verehüübed/-trombid
- Kopsu- või hingamisprobleemid
- Surmaoht
Ilmselgelt võib nimekirja viimane risk ehk surmaoht igaüht kohutada. Õnneks on kogemused siiski näidanud, et kõigi peamiste maovähendusoperatsioonide esialgne protseduuriga seotud suremus on väga madal – sõltuvalt operatsioonist vaid 0,14% või isegi vähem.
Operatsioonijärgsed lühiajalised riskid
Pärast maovähendusoperatsiooni edukat läbimist alustab patsient operatsioonijärgse ravi- ja taastumiskavaga. Ent isegi kui patsient järgib kõiki arstide poolt jagatud juhiseid, leidub siiski patsiendist sõltumatuid riske ja tüsistusi, mida ei ole keegi võimeline ennetama. Need operatsioonijärgsed lühiajalised tüsistused on enamasti:
- Lekked – patsientidel, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle >50 kg/m2, kellel on düsmetaboolne sündroom X või kellel on tegu kordusoperatsiooniga, on mao- või sooleõmbluste lekete tekkimise oht kõige suurem.
Ühed peamised lekke sümptomid ja kõige murettekitavamad märgid, millele tuleks kiiresti reageerida, on tahhükardia (ebatavaliselt kiire pulss, >120 lööki minutis), palavik, hingeldus ja kõhuvalu. Sümptomid ilmnevad tavaliselt kolme päeva jooksul pärast operatsiooni.
- Stenoos – ehk kitsenemus on olukord, kus operatsiooni käigus loodud “uus” magu ja peensool võivad kitseneda. Stenoos võib tekitada patsiendile tunde, et toit on seedesüsteemi kinni jäänud ja see võib panna toitu “üles tulema”.
- Verejooks – operatsioonijärgne verejooks, mis nõuab arstlikku sekkumist, esineb kuni 11% juhtudest nii Roux-en-Y maost möödajuhtiva operatsiooni kui ka mao pikisuunalise resektsiooni puhul.
- Venoosne trombemboolia (VT) – üks peamisi operatsioonijärgse suremuse põhjustajaid. Tavaliselt võib see tekkida kolm nädalat pärast protseduuri. Selle tüsistuse suhtes on kõige suuremas riskigrupis patsiendid, kellele tehakse kordusoperatsioon, kelle KMI on suurem kui >50 kg/m2 või kelle operatsioon kestis üle 4 tunni.
- Oksendamine – toidutalumatus ja oksendamine on suhteliselt tavalised nähtused pärast maovähendusoperatsioone, kuna uuenenud seedesüsteem muutub esialgu paranemisprotsessi käigus kitsamaks. Seni, kuni seedetrakt umbes kuue kuu jooksul taas oma tavapärase kuju võtab, on mõistlik pigem vedelatest ja pehmetest roogadest toituda.
Operatsioonijärgsed pikaajalised riskid
Nüüd vaatame lähemalt pikaajalisemaid riske ja tüsistusi, millega patsient arvestada võiks. Siinkohal on oluline meeles pidada, et antud nimekiri on pigem üldisem ning kõik riskid ja tüsistused ei kehti kõikide maovähendusoperatsioonide kohta. Samuti ei ole siin välja toodud ainult mõnele üksikule konkreetsele operatsioonile omaseid riske – spetsiifilisemaid riske iga protseduuri kohta saad eraldi lugeda siit.
Maovähendusoperatsioonide pikaajaliste riskide hulka kuuluvad:
- Dumpingu sündroom – teatud tüüpi toidud ja joogid (enamasti magusad või rasvarikkad toidud, eriti juhul, kui neid samal ajal tarbida) võivad liiga kiiresti läbi peensoole liikuda, tõmmates endaga kaasa vedelikku. See võib põhjustada ebamugavustunnet, nõrkust, iiveldust, pearinglust ja kõhulahtisust. Õnneks pole see väga levinud nähtus – keskmiselt kogeb seda iga kümnes patsient.
- Haavandid – umbes 15%-l kaalukirurgia patsientidel võivad tekkida maohaavandid. Seda diagnoositakse endoskoopia teel ja ravi kestab kolm kuud.
- Sapikivid – rasvunud inimeste seas levinud probleem, peamiselt kõrge kolesteroolitaseme või rasvade ladestumise tõttu sapi ümber. Ligikaudu 25% rasvunud inimestest kannatab sapikivide käes.
- Song – areneb tavaliselt kuni 4,5% kaalukirurgiaga patsientidest.
- Alatoitumine – kuna enamiku maooperatsioonide tulemusena vähenevad tarbitavad toidukogused, võib mõnel patsiendil tekkida alatoitumus, kuna nende keha ei saa enam piisavalt mikro- (vitamiine, mineraale) ega makroelemente (rasvad, süsivesikud, valgud).
Vitamiini- ja toitainepuuduse tõttu tuleb patsiendil iga päev võtta toidulisandeid ja vitamiine (eriti B12 ja D vitamiine, rauda, kaltsiumi ja muid mikroelemente).
Vitamiini- ja toitainepuuduse tõttu tuleb patsiendil iga päev võtta toidulisandeid ja vitamiine
- Happe refluks – seisund, kus maohapped lekivad söögitorusse, põhjustades ebameeldivat põletustunnet (nimetatakse ka kõrvetisteks). Enamasti esineb seda pärast mao pikisuunalist resektsiooni.
- Soolestiku ummistus – kõhupiirkonnas tehtavad operatsioonid loovad soodsa pinnase armkoe moodustumiseks, mis võib põhjustada soolestiku ummistuse. Esineb umbes 3%-l maost möödajuhtiva operatsiooni patsientidest.
- Madal veresuhkur – tuntud ka kui hüpoglükeemia, algab tavaliselt alles rohkem kui aasta pärast operatsiooni. See juhtub ainevahetuslike muutuste tõttu, mis põhjustavad liigset insuliini tootmist.
- Kordusoperatsioon – umbes 10-20% patsientidest otsustab kordusoperatsiooni kasuks. Selle põhjused võivad olla erinevad:
- mao pikisuunalise resektsiooni korral võib n-ö uus loodud magu olla lihtsalt liiga suur;
- maobandaaži protseduuri korral võib pael mõnikord ära libiseda;
- kirurgi lähenemine ja operatsioonitehnika ei pruugi patsiendile sobida.
Siiski enamasti tuleb mittesoovitud tulemuste puhul otsa vaadata patsiendile endale: kas patsient ei järginud põhjalikult talle määratud toitumis- ja treeningkavasid või suudeti tervisliku elustiili juures püsida vaid lühikest aega.
Nagu näha, on erinevaid maovähendusoperatsioonidega seotud ohte ja tüsistusi ligikaudu 20, millega iga patsient enne operatsioonile minekut arvestama peaks. Nüüd, kui kodutöö on tehtud, võta ühendust meie tiimiga, et saaksime just Sulle parima võimaliku tegevuskava paika panna!
