Kuigi toidu- ja spordit\u00f6\u00f6stus \u201ch\u00f5\u00f5ruvad selliste arvude peale k\u00e4si kokku\u201d, on tervishoius\u00fcsteemid tohutu stressi ja koormuse all, sest rohkem \u00fclekaalulisi ja rasvunuid t\u00e4hendab rohkem terviseprobleeme ja keerulisi protseduure inimeste elude p\u00e4\u00e4stmiseks.<\/span><\/p>\n J\u00e4rgnevalt leiad \u00fclevaate <\/span>14 k\u00f5ige levinumast terviseriskist ja tagaj\u00e4rjest<\/b>, mis on paraku \u00fclekaalulisuse ja rasvumise lahutamatud osad. Samuti on v\u00e4lja toodud peamised seosed, kuidas \u00fclekaalulisus \u00fche v\u00f5i teise haiguseni v\u00f5ib viia.<\/span><\/p>\n 87% t\u00e4iskasvanutest, kes p\u00f5evad diabeeti, on \u00fclekaalulised<\/strong><\/p><\/div>\n Lausa <\/span>87% t\u00e4iskasvanutest<\/span><\/a>, kes p\u00f5evad diabeeti, on \u00fchtlasi ka \u00fclekaalulised v\u00f5i rasvunud. Puudub k\u00fcll ilmselge seos, miks \u00fclekaalulistel inimestel on suurem t\u00f5en\u00e4osus diabeedi tekkeks, kuid siiski on uuringutes selgunud, et \u00fclekaalulisus paneb rakke muutuma. Rakud muutuvad <\/span>resistentseks insuliini suhtes<\/b>, mis transpordib suhkrut verest rakkudesse, kus seda kasutatakse energia tootmiseks.<\/span><\/p>\n Seega kui inimesel on insuliiniresistentsus, ei suuda tema rakud veresuhkrut vastu v\u00f5tta, mis viib k\u00f5rge veresuhkruni. Samuti peavad insuliini hormooni tootmise eest vastutavad rakud t\u00f6\u00f6tama oma v\u00f5imete piiril, et hoida veresuhkur normaalsena. Kahjuks v\u00f5ib see aga viia selleni, et rakud lakkavad j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da korrektselt t\u00f6\u00f6tamast.<\/span><\/p>\n On kaks peamist viisi, kuidas k\u00f5rge verer\u00f5hk on seotud \u00fclekaalulisuse ja rasvumisega. <\/span>Liigne rasv<\/b> v\u00f5ib kahjustada neere, mis aitavad reguleerida verer\u00f5hku. Samuti, kui inimese keham\u00f5\u00f5tmed on suuremad, <\/span>peab s\u00fcda pumpama m\u00e4rgatavalt tugevamalt<\/b> ja intensiivsemalt, et k\u00f5igile keharakkudele vajalik verevarustus tagada. See p\u00f5hjustab aga verer\u00f5hu t\u00f5usu.<\/span><\/p>\n \u00dclekaalulisuse ja rasvumisega seotud terviseprobleemid, nagu k\u00f5rge veresuhkur, k\u00f5rge verer\u00f5hk ja k\u00f5rge kolesteroolitase, v\u00f5ivad suurendada s\u00fcdamehaiguste riski.<\/span><\/p>\n Nagu mainitud, p\u00f5hjustavad \u00fclekaal ja rasvumine sageli verer\u00f5hu t\u00f5usu, mis omakorda on \u00fcks peamisi insuldi tekkep\u00f5hjuseid.<\/span><\/p>\n Isegi kui kaalut\u00f5us ei p\u00e4\u00e4di \u00fclekaalulisuse ega rasvumisega, suurendavad \u00fcleliigsed kilod v\u00e4hi tekkimise riski. Ent sarnaselt 2. t\u00fc\u00fcpi diabeediga pole t\u00e4pselt teada, kuidas \u00fclekaal ja v\u00e4hirisk on omavahel seotud. \u00dcks seletus v\u00f5iks olla aga see, et <\/span>rasvarakud vabastavad hormoone<\/b>, mis m\u00f5jutavad rakkude tervislikku arengut ja kasvu, p\u00f5hjustades v\u00e4hki. Samuti v\u00f5ivad v\u00e4hi teket soodustada valed toitumise- ja kehalise aktiivsuse harjumused.<\/span><\/p>\n N\u00fc\u00fcd, kui maailm v\u00f5itleb koronaviirusega, ilmub j\u00e4rjepidevalt \u00fcha rohkem andmeid inimt\u00fc\u00fcpide kohta, kes kipuvad viirust k\u00f5ige r\u00e4ngemalt l\u00e4bi p\u00f5dema. \u00dcks suurimaid m\u00f5jutajaid, kas <\/span>COVID-19\u2019ga v\u00f5itlemine<\/span><\/a> kulgeb inimesel kergemini v\u00f5i vaevalisemalt, on \u00fclekaal ja rasvumine. Paraku kaasnevad \u00fclekaaluga ka muud viiruse keerulisemat kulgemist m\u00f5jutavad haigused, nagu n\u00e4iteks 2. t\u00fc\u00fcpi diabeet.<\/span><\/p>\n \u00dcks peamisi uneapnoe p\u00f5hjustajaid on \u00fclekaalulisus, kuna inimese kaela \u00fcmber ladustuv \u00fcleliigne rasv v\u00f5ib muuta hingamisteed v\u00e4iksemaks. See v\u00f5ib omakorda muuta hingamise keeruliseks, valjuks (nt norskamine) v\u00f5i m\u00f5nel juhul v\u00f5ib <\/span>hingamine l\u00fchiajaliselt lausa t\u00e4ielikult seiskuda<\/b>.<\/span><\/p>\n \u00dcleliigsest kaalust v\u00e4henemine on levinud soovitus, et paremini magada.<\/strong><\/p><\/div>\n Samuti v\u00f5ib kaelapiirkonnas ja kogu kehas olev liigne rasv eritada p\u00f5letikku p\u00f5hjustavaid aineid. Kui p\u00f5letik juhtub tekkima kaela piirkonnas, v\u00f5ib uneapnoe olla \u00fcks selle t\u00fcsistusi.<\/span><\/p>\n Peale uneapnoe kannatavad \u00fclekaalulised inimesed sageli ka \u00f5hupuuduse k\u00e4es, sest kopsud ei t\u00f6\u00f6ta t\u00e4ies mahus. See v\u00f5ib panna inimest hingeldama v\u00f5i pea ringi k\u00e4ima, isegi kui tehakse selliseid lihtsaid tegevusi nagu trepist \u00fcles k\u00f5ndimine v\u00f5i kingapaelte sidumine.<\/span><\/p>\n Rasedatel naistel, kes on \u00fclekaalus, on suurem v\u00f5imalus k\u00f5rge veresuhkru, k\u00f5rge verer\u00f5hu ja insuliiniresistentsuse (mis viib II t\u00fc\u00fcpi diabeedini) tekkeks. See v\u00f5ib suurendada ka <\/span>t\u00fcsistuste riski<\/span><\/a> nii raseduse kui s\u00fcnnituse ajal, seehulgas v\u00f5ib esineda tugevamat verejooksu, vereh\u00fc\u00fcbeid, enneaegset s\u00fcnnitust, keisril\u00f5ike vajadust v\u00f5i teisi, kriitilisemaid olukordi.<\/span><\/p>\n \u00dchtlasi v\u00f5ib rasedusaegne \u00fclekaal avaldada <\/span>pikaajalist m\u00f5ju nii emale kui ka lapsele<\/b>. N\u00e4iteks kas ohustab ema ka peale s\u00fcnnitamist \u00fclekaal<\/span> ja rasvumine v\u00f5i kas v\u00f5ib lapsel olla soodumus \u00fclekaalu ja rasvumise tekkeks mistahes eluetapis.<\/span><\/p>\n K\u00f5rge ea, geneetiliste tegurite ja liigesevigastuste k\u00f5rval on \u00fclekaal \u00fcks peamisi osteoartroosi p\u00f5hjustavaid tegureid. Lisaraskus v\u00f5ib <\/span>liigestele ja k\u00f5hrele avaldada liigset survet<\/b>, mist\u00f5ttu hakkavad need ajapikku kuluma.<\/span><\/p>\n \u00dclekaalulistel inimestel v\u00f5ib olla ka p\u00f5letikku p\u00f5hjustavate ainete sisaldus veres k\u00f5rgem, mis omakorda v\u00f5ib suurendada osteoartroosi riski.<\/span><\/p>\n K\u00f5ik \u00fcleliigsed kalorid, mida inimene p\u00e4eva jooksul \u00e4ra ei suuda kulutada, v\u00f5ivad hakata maksas ladestuma rasvana. Kui maks ei suuda rasvu vajalikul m\u00e4\u00e4ral t\u00f6\u00f6delda, koguneb l\u00f5puks liiga palju rasva, mis viib rasvmaksa tekkeni. Liigs\u00f6\u00f6mine pole siinkohal aga ainus kurjajuur \u2013 ka rasvumine ja diabeet v\u00f5ivad kaasa aidata rasvmaksa tekkele.<\/span><\/p>\n Nagu eelnimetatud haiguste p\u00f5hjal on juba n\u00e4ha, on paljud neist terviseprobleemidest ja t\u00fcsistustest omavahel <\/span>\u00fcht- v\u00f5i teistpidi seotud<\/span><\/a>. Sarnane seos leidub ka neeruhaiguse puhul, mille peamisteks eeldusteks on diabeet ja k\u00f5rge verer\u00f5hk. \u00dchtlasi v\u00f5ib ka ainu\u00fcksi rasvumine ise soodustada kroonilise neeruhaiguse teket ja kiirendada selle arengut.<\/span><\/p>\n Kuigi m\u00f5nedel juhtudel v\u00f5ib inimene k\u00f5rge kolesteroolitaseme p\u00e4rida oma vanematelt, v\u00f5ivad ka teised haigused, nagu n\u00e4iteks diabeet, oma rolli m\u00e4ngida. Enamik k\u00f5rge kolesteroolitaseme juhtumeid on aga tingitud <\/span>kahest elustiilivalikust<\/b>:<\/span><\/p>\n2. t\u00fc\u00fcpi diabeet<\/h2>\n
![\"\"](\"https:\/\/healthtravelguide.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/2-tuupi-diabeet.jpg\")
<\/a>K\u00f5rge verer\u00f5hk<\/h2>\n
S\u00fcdamehaigused<\/h2>\n
Insult<\/h2>\n
V\u00e4hk<\/h2>\n
N\u00f5rgenenud immuuns\u00fcsteem<\/h2>\n
Hingamisprobleemid (uneapnoe)<\/h2>\n
![\"Hingamisprobleemid-uneapnoe\"](\"https:\/\/healthtravelguide.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/Hingamisprobleemid-uneapnoe.jpg\")
<\/a>Probleemid raseduse ajal<\/h2>\n
Osteoartroos<\/h2>\n
Rasvmaks<\/h2>\n
Neeruhaigus<\/h2>\n
K\u00f5rge kolesteroolitase<\/h2>\n
\n
![\"K\u00f5rge-kolesteroolitasemega-toit\"](\"https:\/\/healthtravelguide.com\/wp-content\/uploads\/2021\/05\/Korge-kolesteroolitasemega-toit.jpg\")
<\/a>